Reini Liit

 See artikkel räägib 19. sajandil eksisteerinud liidust; teiste samanimeliste nähtuste kohta vaata Reini Liit (1254–1257) ja Reini Liit (1658–1667).

Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli riikide liit, Prantsuse Esimese Keisririigi protektoraat.

Reini Liit moodustati Napoleon I poolt alguses 16 Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi osastisriigist pärast seda, kui ta alistas Kolmanda koalitsiooni sõja Austerlitzi lahingus Saksa-Rooma riigi Habsburgide-Lotringiteest valitseja ja Venemaa keisririigi väed.

Pressburgi rahu viis tegelikult Reini Liidu loomiseni, mis eksisteeris aastatel 1806–1813.

Liidu liikmed olid Saksa vürstid Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigist. Hiljem liitus veel 19 vürsti, kes kõik koos valitsesid kokku üle 15 miljoni elanikku, pakkudes Prantsuse Keisririigile tähtsat strateegilist eelist idarindel.

12. juulil 1806, allkirjastades Reini Liidu lepingu (saksa Rheinbundakte), lahkusid 16 riiki ametlikult Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigist ja ühinesid liitu (lepingu järgi états confédérés du Rhin, viitega Reini Liidule). Napoleon oli selle "protektor". 6. augustil, pärast Napoleoni ultimaatumit, loobus Austria keiser Franz II oma keisritiitlist ja kuulutas Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi lõppenuks. Järgnevatel aastatel ühines liiduga veel 23 Saksa riiki; Franz II Habsburgide-Lotringite dünastiast valitses järelejäänud riiki kui Austriat. Ainult Austria, Preisimaa, Taani Holstein ja Rootsi Pommeri jäidki väljapoole, arvestamata Reini läänekallast ja Erfurdi vürstiriiki, mis annekteeriti Prantsuse Keisririigi poolt.

Vastavalt lepingule pidid liidus toimima ühised konstitutsioonilised organid, kuid üksikud riigid (eriti suuremad) tahtsid piiramatut iseseisvust.

Monarhist riigipea asemel, nagu Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigis, valdas kõrgeimat ametit Karl Theodor von Dalberg, endine peakantsler, kes nüüd kandis tiitlit liidu esimene vürst (saksa Fürstprimas). Sellisena oli ta kuningate kolleegiumi president ja liidu assamblee eesistuja, mis pidi olema parlamendisarnane organ, mida kunagi tegelikult kokku ei kutsutud. Vürstide nõukogu president oli Nassau-Usingeni vürst.

Liit oli enne kõike sõjaline liit: liikmed pidid andma Prantsusmaale suurel arvul sõdureid. Vastutasuks koostöö eest said mõned riigipead kõrgema staatuse: Baden, Hessen, Kleve ja Berg tehti suurhertsogkondadeks ning Württemberg ja Baieri said kuningriikideks. Riike tehti ka väikeriikide liitmisega suuremaks.

Pärast Preisimaa kaotust Prantsusmaale aastal 1806 ühines Reini Liiduga palju keskmise suurusega ja väikeriike. Aastal 1808 oli see suurim, sisaldades 4 kuningriiki, 5 suurhertsogkonda, 13 hertsogkonda, 17 vürstiriiki ning vabad hansalinnad Hamburg, Lübeck ja Bremen.

Aastal 1810 inkorporeeriti suur osa Loode-Saksamaast kiiresti Prantsusmaaga, et paremini jälgida kaubandusembargot Ühendkuningriigi vastu (kontinentaalblokaad).

Reini Liit kukkus kokku aastal 1813 seoses Napoleoni kaotusega Venemaal. Paljud selle liikmed vahetasid poolt pärast Rahvastelahingut, kui sai selgeks, et Napoleon võib sõja kaotada.

Järgnev tabel esitab liidu liikmed, ühinemisaasta, samuti vägede arvu (sulgudes).

Reini Liidu liikmesriigid aastal 1812

Kuningate kolleegium[muuda | muuda lähteteksti]

LippLiikmesmonarhiaÜhinemisaastaMärkused
Badeni suurhertsogkond12. juuli 1806Asutaja; endine markkrahvkond (8000)
Baieri kuningriik12. juuli 1806Asutaja; endine hertsogkond (30 000)
Bergi suurhertsogkond12. juuli 1806Asutaja; liidendas Kleve, mõlemad endised hertsogkonnad (5000)
Hessen-Darmstadti suurhertsogkond12. juuli 1806Asutaja; endine maakrahvkond (4000)
Regensburgi vürstkond12. juuli 1806Asutaja; endine vürst-peapiiskopkond ja kuurvürstkond; pärast 1810 Frankfurdi suurhertsogkond
Saksimaa kuningriik11. detsember 1806Endine hertsogkond (20 000)
Westfaali kuningriik15. november 1807Napoleoni loodud (25 000)
Württembergi kuningriik12. juuli 1806Asutaja; endine hertsogkond (12 000)
Würzburgi suurhertsogkond23. september 1806Napoleoni loodud (2000)

Vürstide kolleegium[muuda | muuda lähteteksti]

LippLiikmesmonarhiaÜhinemisaastaMärkused
Anhalt-Bernburgi hertsogkond11. aprill 1807(700)
Anhalt-Dessau hertsogkond11. aprill 1807(700)
Anhalt-Kötheni hertsogkond11. aprill 1807(700)
Arenbergi hertsogkond12. juuli 1806Asutaja; mediatiseeritud 13. detsembril 1810 (4000)
Hohenzollern-Hechingeni vürstkond12. juuli 1806Asutaja (4000)
Hohenzollern-Sigmaringeni vürstkond12. juuli 1806Asutaja (4000)
Isenburg-Birsteini vürstkond12. juuli 1806Asutaja (4000)
Leyeni vürstkond12. juuli 1806Asutaja; endine krahvkond (4000)
Liechtensteini vürstkond12. juuli 1806Asutaja (4000)
Lippe-Detmoldi vürstkond11. aprill 1807(650)
Mecklenburg-Schwerini hertsogkond22. märts 1808(1900)
Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond18. veebruar 1808(400)
Nassau hertsogkond (Usingen ja Weilburg)12. juuli 1806 Nassau-Usingeni ja Nassau-Weilburgi liit, mõlemad asutajad (4000 kumbki)
Oldenburgi hertsogkond14. oktoober 1808Prantsusmaa poolt annekteeritud 13. detsembril 1810 (800)
Reuss-Ebersdorfi vürstkond11. aprill 1807(400)
Reuss-Greizi vürstkond11. aprill 1807(400)
Reuss-Lobensteini vürstkond11. aprill 1807(400)
Reuss-Schleizi vürstkond11. aprill 1807(400)
Salmi vürstkond (Salm-Salm ja Salm-Kyrburg)25. juuli 1806Asutaja; Prantsusmaa poolt annekteeritud 13. detsembril 1810 (4000)
Saksi-Coburgi-Saalfeldi hertsogkond15. detsember 1806(Saksi hertsogkonnad kokku 2000)
Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogkond15. detsember 1806
Saksi-Hildburghauseni hertsogkond15. detsember 1806
Saksi-Meiningeni hertsogkond15. detsember 1806
Saksi-Weimari hertsogkond15. detsember 1806
Schaumburg-Lippe vürstkond11. aprill 1807(650)
Schwarzburg-Rudolstadti vürstkond11. aprill 1807(650)
Schwarzburg-Sondershauseni vürstkond11. aprill 1807(650)
Waldecki vürstkondMall:Dts(400)

Napoleoni-vastased liitlased saatsid Reini Liidu 4. novembril 1813 laiali. Pärast seda oli Saksamaa poliitilise koordineerimise ainus katse kuni Saksa Liidu loomiseni 8. juunil 1815 organ nimega Administratsiooni Kesknõukogu (saksa Zentralverwaltungsrat); selle president oli Heinrich Friedrich Karl Reichsfreiherr vom und zum Stein (1757–1831). See saadeti laiali 20. juunil 1815.

30. mail 1814 kuulutas Pariisi rahu Saksa riigid sõltumatuteks.

Aastal 1815 joonistas Viini kongress kontinendi poliitilise kaardi ümber. Tegelikult toimusid enamusel säilinud liikmetst vaid väikesed piirimuudatused, ja tekkinud Saksa Liit koosnes enam-vähem samadest liikmetest kui Reini Liit, tähtsa lisandusega kahe saksa suurriigi Austria keisririigi ja Preisimaa kuningriigiga.

Dieser Artikel basiert auf dem Artikel Reini Liit aus der freien Enzyklopädie Wikipedia und steht unter der Doppellizenz GNU-Lizenz für freie Dokumentation und Creative Commons CC-BY-SA 3.0 Unported (Kurzfassung). In der Wikipedia ist eine Liste der Autoren verfügbar.